Täna võtsin ette mõned pastelsemad toonid ja väikesema ning tihedama vormi.
Püüdes näidata vabaheegelduse "väljapeetumat" palet.
Et tekiks soov järgi proovida.
Ja poleks hirmu, et "mis ma selle lapiga pärast teen" :)
No näiteks võib seda kasutada peaasjana peapaelal:
Või kinnitada kaabule:
Täiendades seda veel mõne pisividinaga (nööbid, klaashelmed) sünniks sest suisa suurepärane pross.
Kaunistamaks mantlit või kampsunit või kotti või ...
Hmm, ja ehk sobiks see motiiv ka paelaga kaela?
Laiale siidisele või sametisele paelale, suur lips selja taga, mõni kett ees rippumas...
Ja egas ma kohe pidama saanud.
Tegin mõned pisemat sorti ja väga tagasihoidlikud motiivid.
Kui plaaniksin heegeldada mõnd suuremat eset, siis teeksin algsed motiivid just sellised lihtsamad. Alles asja kokku pannes vaataksin kas ja kuhu ja mida lisada vaja.
Ja sellistega saab suurepäraselt mõnd lihtsat kotti (või kotitoorikut) ilmekamaks muuta.
![]()
Loomulikult lisaksin ma siingi viimistledes juurde tillukesi motiive või veidi tikandit või helmeid.
Kogu loo mõte oli see, et saab-saab vabaheegeldades midagi "mõistlikku" ka teha :)
Ja tegelikult ei pruugigi see vabaheegeldamine niiii suvaline olla kui esmapilgul näida võib.
FFCrochet listis on seda arutatud küll, et kes milliste isikuomadustega on ja kuidas oma töid teostab.
Et kas korratud inimesed on paremad vabaheegeldajad? Kas liigne planeerimine pärsib spontaansust heegeldamisel?
Vastuseid oli igasuguseid. Osad on oma igapäevategemistes suured planeerijad ja korra-armastajad, suur osa siiski midagi vahepealset, et nt poes käivad nimekirjaga, aga käsitööruumis valitseb pidevalt segadus :)
Ning vaatamata sellele, milline igapäevaelus ollakse, lähenevad mitmed vabaheegeldusele sarnaselt. Algatuseks valivad nad välja kõik lõngad, mida projektis kasutada kavatsevad. Vaatluse all nii värvid kui ka lõngade tekstuur.
Seejärel hakkavad servast pihta, evides miskit aimdust lõpptulemusest, kuid lastes siiski tööl areneda tollele soovitud suunas.